Sündmuste horisont

Raamatusari

„Sündmuste horisondi” nime kannab aastal 2008 kirjastuste Täheveski ja Fantaasia koostöös ilmuma hakanud ulmekirjandusele keskenduv sari.
On öeldud, et Eesti ulmelugejat iseloomustab kaks asja – neid on vähe ja neil ei ole mitte midagi lugeda. Me üritame seda tühikut jõudumööda täita. Sari on suunaga SF-ile, ehk klassikalisema nimega teaduslikule fantastikale, kerge kaldega hard-SF-ile, ent peamiseks kriteeriumiks on kirjanduslik kvaliteet ja kui see tingimus on täidetud, võtame sarja kõike, mis ulme alla mahub.
Kes seda teeb?

„Sündmuste horisont” on Ats Milleri, kirjanikunimega Siim Veskimehe projekt (Täheveski omanik), kuid sari poleks see, mis ta on, ilma Eva Lutsu (Fantaasia omanik) suurepärase panuseta.
Sarja oli mõeldud võtta Eesti autorite uusi teoseid, heakvaliteedilist tänapäevast anglo-ameerika ulmet, silmapaistvaid teoseid mujalt maailmast ja jõudumööda nn vana kulda. Päris nii pole see alati läinud, sest nii mõndagi teost oleme pidanud absurdselt kalliks ja raske on leida kedagi tõlkima muudest, kui inglise ja vene keelest. Sellega seoses on, muide, on juba sarja algusest peale välja kuulutatud, et hea vihje andja saab tasuta raamatu, kui asi selleni jõuab...
Sündmuste horisont füüsikas

... on musta augu näiv piir, mõnikord nimetatud ka lõkspinnaks või Schwarzschildi raadiuseks, ehkki see viimane pole täpne. Sündmuste horisondil ületab musta augu gravitatsioonivälja paokiirus valguse kiiruse ja ei aine ega valgus, mis selle piiri on ületanud, ei pääse iial meie universumisse tagasi.
Sündmuste horisont ei ole otseselt jälgitav, küll aga annab sellest aimu musta auku langeva aine kiirgus, mis muutub aina punasemaks ja intensiivsemaks ja ühel hetkel lihtsalt lakkab. Hubble’i kosmoseteleskoobiga on selliseid objekte jälgitud ja üks selline, Cygnus X-1 asub Luige tähtkujus 600 valgusaasta kaugusel.
[Foto: NASA/Swift/Aurore Simonnet, Sonoma